Juuretise speltasai ehk hapusai
Tänapäeval trendikas nn hapusai on tegelikult juuretisega tehtud sai. Koosneb vaid juuretisest, veest, jahust ja natukesest soolast.
Esileht » Leivad-saiad » Focaccia
Focaccia ehk itaalia lameleiva koostis on lihtne – jahu, oliiviõli, vesi, sool ja väga väike kogus pärmi. Saialille focaccia tegemiseks kulub kaks päeva.
Kuna oliiviõli kvaliteet on see, mis määrab koos tehnoloogiaga focaccia lõppheaduse, kasutame meie Terre Creta extra virgin’i õli. See on mahedamaitseline P.D.O. – kogunisti 9 maitseauhinna võitja.
Valminud focaccia’le lisame juurde vahemere ürte ja värsket basiilikut. Ja voilà! valmis ta ongi – täis vahemerelisi maitseid ning mälestusi päikselisest Kreetast.
Focaccia sobib süüa niisama eelroana, supi kõrvale, aga ka Vahemeretoidu sõpradele klaasi veini juurde.
Focaccia’t teeme tavaliselt reedeti. Hetkel on Focaccia talvepuhkusel kuni vastlapäevani…
Ühe tüki hind: 3.90€
Focaccia on itaalia lameleib. Nimetus tuleb ladina keelest – panis focacius – koldeleib. Viide sellele, et Rooma ajal küpsetati foccacia’t traditsiooniliselt koldes, söes. Algselt tarbiti focaccia’t nn lihtsa murtud leivana, mida kasteti suppide sisse. Arvatakse, et Impeeriumi laiendades nii lameleiva traditsioon Euroopas leviski.
Tänapäeva Itaalia eri piirkondades on levinud ka veidi erinevad focaccia’d – näiteks Genovas tehakse seda Recco juustuga, mis on focaccia sees, Apuulias kasutatakse taina sees keedetud kartuleid ning peal kindlasti kirsstomateid, Liguurias pannakse peale anšooviseid, Toskaanas võib focaccia olla ka magus, viinamarjadega jne…
Parim focaccia on seest mõnusalt nätske ja pealt krõbe.
Tänapäeval trendikas nn hapusai on tegelikult juuretisega tehtud sai. Koosneb vaid juuretisest, veest, jahust ja natukesest soolast.
Ciabatta on itaalia sai, reeglina tehtud valgest nisujahust. Oleme klassikalisele ciabatta retseptile lisanud veidi täistera rukkijahu ja vahemereürte.
Lahtiolekuajad:
T-R 9-18; L 10-15
Kontakt: